|
|
Post by Miette Aceline Dwell on Apr 18, 2010 15:51:37 GMT 2
Pariisi tänavad olid kummaliselt vaiksed ja tühjad, tekitades kergelt kõheda tunde. Miette väljus metroost, tõustes üles tänavale ning vaatas ringi. Ainult paar üksikut inimest kõndisid kaugemal. Linna õhk oli jahe. Tütarlaps, kes polnud arvestanud õhtuste kraadidega, väristas kergelt õlgu ning hammustas endale alahuulde. Tema keha katsid triibulised retuusid, lühike seelik, lihtne must top ning õhuke jakk.
Kiirete sammudega kõndis Ace mööda tänavat, libistades ennast õige ruttu korraga vastutulnud kohvikusse sisse. See oli samuti vaikne ja tühi. Tuttava näoga teenindaja istus omal kohal, silmad üle raamatus olevate ridade käimas. "Tere Erich! Su nimesilt on tagurpidi," lausus Miette naeratades, oma kotis samal ajal raha välja otsides. "Aga ma sooviks lihtsalt ühe kakao. Ekstra vahuse, kuuma, riivitud šokolaadiga," lisas neitsik, nagu mööda minnes, raha ulatades. Erich, kes oli mingi imetrikiga oma nimesildi õigesti saanud, ulatas tüdrukule vahetusraha.
Ace võttis enda suuna ühe aknaaluse laua juurde ning libistas ennast sinna taha istuma, asetades oma koti enda kõrvalolevale toolile ning toedates küünarnukid lauale, lõua samal ajal üles poole suunatud peopesadele, jäädes enda kakaod ootama.[/color]
|
|
|
|
Post by Samara Sarxy on Apr 19, 2010 14:52:41 GMT 2
OT: Kas Samara ja Miette on endiselt... tuttavad? Igatahes, mina teen nii xD
Samara liikus mööda tänavat edasi, nähtamatuna. Heal vaatamisel võis näha õhu värelust, kuna tüdruk polnud enda peitmisega kuigi hoolikas. Haldjatar vaatas ringi ning viipas käega, et end nähtavaks muuta. Pilk tähelepanelikult tühjade majade aknaid uurimas, sisenes ta, veidike liiga kiirelt ja võib-olla kahtlust äratades, ühte kohvikusse. Ta naeratas kergelt, lükkas juuksed silme eest ära ning astus leti äärde. "Tere... ma võtaks ühe koka," ütles ta eemaolevalt raha letile pannes. Saanud koka ning vahetusraha, vaatas ta esimest korda kohvikus ringi. Peaasi, et seal polnud neid, kelle eest ta end varjas. Kui tüütud võivad ühed võimete soovijad olla? Igatahes märkas ta ühe aknaaluse laua taga istumas tüdrukut, keda ta varemgi näinud oli. Haldjatar astus lähemale ning naeratas kergelt. "Võib?" küsis ta sõbralikult, pea kergelt kaldus. Samara pilk vilksas vahel aknast välja, et näha, millal tüütused tulevad. Varsti peaksid nad ta avastama. Mhh.[/i]
|
|
|
|
Post by Miette Aceline Dwell on Apr 19, 2010 21:17:04 GMT 2
Erich näis ilmselgelt olevat oma kakao tegemisega arenenud, viimasest korrast, või oli ta pigem kergelt närvis selle pärast, et tüdruk oli märkinud tema nimesildi kohta, samas kui ta oli terve päeva sedasi ringi käinud ning keegi tähele ei olnud pannud. Igatahes ei möödunud kaua, kui Miettel oli juba võimalus rüübata kuuma ja mõnusat kakaod, mis erines kenasti viimasest korrast, kui ta mäletas seda veidike mõruda ja kummalisena.
Kuuldes, kuidas õrn kellukese helin teatas ukse uuesti avamist, tõstis Ace pilgu ning muigas kergelt, kui sisenenud tüdruku ära tundis. Nad olid juba ka kord varem selles samas kohvikus istuma juhtunud, viimasel korral oli nendega liitunud ka Hans.. huvitav, mis temaga juhtunud on? Selle nime meenumine pani neidise korraks kulme kortsutama, kuna ta ei suutnud kohe meenutada, millal ta viimati noorukit näinud oli. Eelmisel esmaspäeval vist.. "Ole lahke," vastas Miette naeratust näole manades ning kergelt vastastooli poole noogutades. Samara. Oli vist? Jah, kindlasti, nimede peale oli tüdrukul hea mälu. Samara.[/color]
|
|
|
|
Post by Samara Sarxy on Apr 20, 2010 21:31:34 GMT 2
Samara naeratas kergelt ning istus, kokat lauale pannes. Ta p6imis enda s6rmed ymber klaasi ning vaatas tydruku poole. "Sa oled Miette, eksole?" uuris Samara s6bralikult, kuigi ta pilk vahel närviliselt ringi käis. Haldjatar v6ttis kokast lonksu ning v6patas, kui keegi aknast möödus. 6nneks polnud see yks tema jälitajatest. Ta hingas sygavalt sisse ning sundis end rahulikuks, kuigi oleks hea meelega 6hku muutunud, et teda näha poleks. Aga sellest oleks kohe kindlasti aru saadud. N6medad tajud. Samara pööras pilgu tydrukule enda vastas ning jäi teda silmitsedes vastust ootama.[/i]
|
|
|
|
Post by Miette Aceline Dwell on Apr 22, 2010 22:08:00 GMT 2
Näol kerge, talle vägagi loomulik naeratus, tõstis Miette tassi aurava vedelikuga enda huultele ning rüüpas õrnalt kuuma kakaod. Mõnus šokolaadi maitse rahustas ja koos soojusega läbi keha voolates tekitas ka turvalise tunde. "Täpselt. Ja sina oled Samara." Ace hääl ei kõlanud küsivalt, ega mingil viisil kahtlevalt või uurivalt. See kõlas täpselt samamoodi, nagu inimesel, kes teadvustas lihtsalt fakti.
Rüübates veel ühe rahuliku sõõmu kuuma kakaod, asetas neitsik tassi lauale tagasi, käed siiski veel selle sooja keha ümber. Tundes, kuidas soojus sellelt tassilt üle tema jahedatesse kätesse kandus, kallutas Mi pead veidike ühele küljele, silmitsedes enda vastas istuvat Samarat. "On kõik korras?" uuris neiu vaikselt, sooja naeratusega. Ta lihtsalt tundis teise hoiakus mingisugust pinget, närvi? Kuid ta võis sama hästi ka eksida.[/color]
|
|
|
|
Post by Samara Sarxy on Apr 23, 2010 20:05:14 GMT 2
Samara muigas kergelt. Muidugi oli Miette. Armas tüdruk. Haldjatar lonksas kokat ning vaatas siis, kui kuulis küsimust, eemale. "Jah, on küll... hetkel pole midagi halba," muigas ta vastuseks ning vaatas taas aknast välja. Ta ei näinud kedagi, õnneks. Ta ei tahtnud veel ära minna, see tüdruk võis tore olla. "Seega... millega tegelenud oled vahepeal?" uuris ta kergelt pead kallutades, et nende vahele ebamugavat vaikust ei tekiks. See oli väga vastik, kui pidid kellegiga istuma ja täielik vaikus oleks.[/i]
|
|
