|
Post by Miette Aceline Dwell on Nov 5, 2009 22:36:19 GMT 2
Pariis on linn, mida me tänapäeval teame eelkõige tänu kuulsale Eiffeli tornile. Kuid seal on veel palju muudki, nagu Pariisi kivimurrud, mis on rahva suust tuntud kui katakombid, või Notre Dame'i katedraal, mille asemel asus kunagi vanarooma jumalale, Jupiterile, pühendatud monument.
Seda Pariisi teame me kõik, kuid kui palju teame - või õigemini - usume me meie keskel elavate müütide tõelisust?
Pariis on linn, kus elab rohkem surematuid, kui me eales oodata võisime. Ühel päeval võime lihtsalt avastada, et meie naaber või hea sõber on hoopis taimetoitlasest vampiir või kunagine kuulus sõdalane, nagu Jeanne d'Arc. You will never know, who's gonna come in next..
Eiffeli torn (prantsuse La tour Eiffel) on Pariisi tuntuim ehitis ja populaarseim turismiatraktsioon. Torn on saanud oma nime kogu projekti juhtinud ettevõtja Gustave Eiffeli järgi, arhitekt oli Stephen Sauvestre. Ehitamist alustati 1887 ja torn valmis 1889 Pariisi maailmanäituseks, et sellega tähistada Suure Prantsuse Revolutsiooni 100. aastapäeva. Torn on 324 meetrit kõrge ja kaalub 7300 tonni. Eiffeli torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis. Pärast ehitamist peeti torni väga inetuks ja häbiväärseks. Torni omandiõigused pidid vastavalt lepingule minema 20 aasta möödumisel torni rajamisest (1909) Pariisi linnale, kes lubas selle kohe lammutada. Torni ehitamise tingimuseks oligi, et see peab olema kergelt lammutatav. Vahepeal oli aga leiutatud raadio. Prantsuse armee oli selleks ajaks torni tippu paigaldanud saatja ja vastuvõtja, mis oli spionaaži jaoks ülitähtis. Seetõttu oli sõjaväe juhtkond otsustavalt lammutamise vastu. Pärast Esimest maailmasõda, kus torn end spionaaži kohalt õigustas, pole torni lammutamise ideel enam laiemat kõlapinda olnud. 2004. aastal külastas torni üle 6,2 miljoni inimese. 2002. aastal registreeriti 200 miljones külastaja. Detsembris ja jaanuaris on torni alumisel platvormil avatud 220 ruutmeetri suurune liuväli. Seal kasutatav varustus antakse kohapeal, enda oma kaasa võtta ei tohi. Eiffeli torni on keelatud kaasa võtta loomi, välja arvatud pimeda juhtkoerad.
Kuigi Pariisis käib aastas miljoneid turiste, ei ole paljud neist kuulnudki tohutust tunnelivõrkustikust, mis linna all laiub. Ametlikult kutsutakse neid les carrières de Paris, Pariisi kivimurdudeks, kuid rahvasuus tuntakse neid katakombidena ning neid peetakse üheks linna paljudest imedest. Katakombid pärinevad kaheksateistkümnendast sajandist, mil kõik surnukehad pungil täis Cimetière des Innocents'i kalmistult üles kaevati ning paekivist tunnelitesse ja koobastesse ümber tõsteti. Neile järgnes veel surnukehi teistelt kalmistutelt ja praeguseks arvatakse, et sellel veidral surnuaial on üle seitsme miljoni surnukeha. Keegi ei tea, kes luud säärasel erakordsel ja kunstipärasel viisil ritta ladus; võib-olla soovis mõni töömees püstitada omamoodi monumenti surnutele, kellel ei olnud enam hauakive, mis nende viimast puhkepaika tähistaks. Seinad, mis on üleni tehtud inimluudest ja millest mitmed on kaunistatud pealuudest mustritega, on kõhetusttekitavad ning mõnes kohas dramaatilise efekti saavutamiseks ka valgustatud. Roomlased olid arvatavasti esimesed, kes hakkasid kaevandama paekivi, et ehitada Lutetia, esimene rooma asutus Ile de la Cité'l(üks kahest Seine'i jões asuvast saarest). Seal, kus tänapäeval kõrgub Notre Dame'i katedraal, asus kunagi vanarooma jumalale Jupiterile pühendatud monument. Umbes kümnendast sajandist alates kaevandati kivimurdudest üha rohkem paekivi, et ehitada linnamüürid ja Notre Dame ning algne Louvre'i palee. Salakaubavedajad kasutasid katakombe pikka aega salajaste ladudena, samuti on need pakkunud varjupaika paljudele kodututele. Lähiajaloos on nii Saksa armee, kui ka Prantsuse vastupanuliikumine Teise maailmasõja ajal tunneleid oma baasidena kasutanud. Sel sajandil on katakombidega tegelev politseiüksus avastanud sügavalt maa alt illegaalseid kunstigaleriisid ja isegi ühe kino. Katakombide ametlik nimi on Denfert-Rochereau hauakamber ja sissepääs sinna asub otse Denfert-Rochereau metroojaama vastas. Vaid väike osa katakombidest on külastajaile avatud; tunnelid on ohtlikud, kitsad, altid üleujutustele ja täis auke ning allikaid.
Pariisi Jumalaema kirik (Notre-Dame de Paris) on kirik Pariisis Cité saarel. Kiriku ehitamist alustati 1163 kuningas Louis VII valitsemise ajal kunagise Jupiteri templi kohale. Nurgakivi pani paavst Aleksander III. Tööd kestsid ligi 200 aastat. Kiriku valmides (umbes 1330–1345) olid tornid 69 m kõrged. Louis XIV ja Louis XV ajal võeti kirikus ette suuremaid ümberkorraldusi. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil hävitati paljud kirikus olnud aarded, kuid kellad pääsesid siiski ümbersulatamisest. Kirik pühendati Mõistuse ja Ülima Olendi kultusele, seda kasutati ka lihtsalt panipaigana. 19. sajandil lisati kirikule 90 m kõrgune nelitistorn (autor Eugène Emmanuel Viollet-le-Duc). Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. Pariisi Jumalaema kiriku esimese oreli ehitas Franςois-Henri Clicquot 1700. aastal. Hiljem, 19. sajandil ehitas Aristide Cavaille-Coll oreli ringi, suurendades seda. Pariisis asub ka teine Jumalema kirik – Notre-Dame des Lorettes.
Louvre (Musée du Louvre) on muuseum Prantsusmaal, Pariisis. See on üks maailma suurimaid muuseume. Asub Seine'i kaldal. Louvre ehitati 12. sajandil Philippe II Auguste'i kuningapaleena. Muuseumina avati osa paleest 1793. aastal. Louvre'is on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. 2005. aastal külastas muuseumi 7,3 miljonit inimest. 2006. aastal aga lausa 8,3 miljonit. Peale Mona Lisa seal viibimise on Louvre tuntud ka oma klaasist püramiidi tõttu, kus asuvat Püha Graal, ehk Maarja Magdaleena, Jeesus Kristuse abikaasa, jäänused(luud). veel täiendavad infot Louvre palee kohta.
Sacré-Coeuri kirik on valgete kuplitega basiilika Pariisis. Kirik ehitati 1875–1914 ja on pühendatud Jeesuse südamele. Kirik asub linna kõrgeimas paigas ning paistab juba kaugelt üle Pariisi. Lisaks mosaiikidele, kabelitele ja reljeefidele on kirikul ka 83 m kõrgune kellatorn. Aastast 1895 on selles üks maailma raskemaid kelli, mis kaalub 18,5 tonni.
|
|