Post by Aragorn Entohven on Apr 18, 2010 17:21:47 GMT 2
Aragorn astus katusele ning naeratas. Ta lihtsalt armastas seda kohta ning ei mõistnud, miks peab õpima kui võiks ka siin lihtsalt istuda. Olgu, tegelikult oli tal vaba tund ning ta oli seda veetma tulnud katusele kuigi noormees ei olnud kindel, et kas ta üldse viitsib minna ka järgmistesse tundidesse.
Ta tõmbas oma müsti paremini kõrvade katteks ning istus siis katuse äärele jäädes vaatama kirevat linnaelu. Katusel justkui ei olnudki mingit elu ega aega. Oli vaid tema ja katus. Noormees sulges oma rohelised silmad ning ohkas korraks, ta igatses oma koduste metsade järgi kuid need olid nii kaugel hetkel, et noormees ei teandud kas ta üldse jõuab sinna nii pea.
Nõnda istus noor haldjas katuseserval ja vaatas alla tänavale, kus käis elu täiel rinnal.
Ta tõmbas oma müsti paremini kõrvade katteks ning istus siis katuse äärele jäädes vaatama kirevat linnaelu. Katusel justkui ei olnudki mingit elu ega aega. Oli vaid tema ja katus. Noormees sulges oma rohelised silmad ning ohkas korraks, ta igatses oma koduste metsade järgi kuid need olid nii kaugel hetkel, et noormees ei teandud kas ta üldse jõuab sinna nii pea.
Nõnda istus noor haldjas katuseserval ja vaatas alla tänavale, kus käis elu täiel rinnal.
