Hilisemal ajal.

[Lestat de Lioncourt]

Lestat jalutas rahulikult mööda kalmistu teeradu. Ta oli sinna alles jõudnud ja juba oli ta näinud ka paari tuttavat nime hauakividel.
Päike oli juba tükk aega tagasi loojunud, mis oli väga hea.
Mehel oli peal maani musta värvi nahkmantel, selle all tumelilla triiksärk, jalas musta värvi nahkpüksid ja musta värvi saapad. Lokkis juuksed olid tal kergelt sassis nagu tavaliseltki.
Noormees silmitses erinevaid hauakive ja märkas eemal väikest kabelit. Ta sammus selle juurde ning võttis trepil istet.

[Samara Sarxy]

Samara asetas 6hust välja v6lutud lilled hauale, mille eest ta seisis, ning vaatas seda veel hetke. Tema s6ber... kuid nyyd surnud. Haldjatar ohkas ning pöördus minekule. Ta ei läinud tagasi sama teed pidi, kus tuli, vaid ringiga. See tee viis ta mööda paljudest tuttavate nimedega haudadest, kuid ta ei pööranud neile tähelepanu. Ta tuli vaid enda s6bra hauale. Täna. Tee, mida mööda Samara k6ndis, läks yhe kabeli eest läbi. Seal istus keegi, tume kogu. Neiu peaaegu juba möödus temast, kui tundis seal ära m6ned tuttavad näojooned. Ta peatus ning läks m6ned sammud tagasi. "Nii hilisel ajal siin..." venitas ta, näol kerge naeratus, kui Lestati k6rvale istus.[/i]

[Lestat de Lioncourt]

Lestat oli tundnud Samara lõhna, aga ei olnud sellest suurt asja teinud, kuna äkki oli neiu soovinud üldse üksi olla. Ta näol oli aga kaval muie kui näitsik tast mööda kõndis ja siis uuesti tagasi tuli. "Bonjour! Mul polnud tahtmist päikesega jännata," lausus vampiir lihtsalt selgituseks ja naeratas võluvalt. "Ja mis sa ise siin sellisel ajal teed? Väiksed armsad tüdrukud peaks juba voodis olema ja magama ning und nägema ükssarvikutest ja kellest iganes mitte ringi kolama. Kas sa polegi siis kuulnud neid jutte, kuidas võõrad onud pisikesed tüdrukud kinni krabavad?" küsis Lestat vägagi ilmekalt ja võttis ka järsult Samara ümbert kinni, ise kergelt naerdes.

[Samara Sarxy]

Samara naeris l6busalt, nagu väike laps. "See v66ras onu mulle täitsa meeldib," muigas ta, kui kergelt mehe juukseid sasis. Haldjatar pani oma teise käe ymber Lestati kaela ja naeratas. "Aga mis saab nendest juttudest, kus kurjad tädid, näiliselt armsakesed, kenasid poisse röövivad?" kergitas ta siis kulmu, pilk kaval ning mänguline. Ta pani ka teise käe ymber vampiiri, jättes ta nagu "vangi".[/i]

[Lestat de Lioncourt]

"Ma neid jutte pole lugenudki, kuna need on nii hirmsad, et ma ei saa undki, jättes absoluutselt välja asjaolu, et ma ei vajagi und ja magan harva," lausus Lestat, tehes väikse armsa poisi näo pähe ja see tuli tal ka päris hästi välja.

[Samara Sarxy]

Samara naeratas, ning tegi Lestati huultele 6rna musi. "Paistab, et sa oled sattunud ise yhte sellisesse juttu," ytles ta syytult naeratades. Ta silmitses mehe nägu, mis oli t6esti väga armsaks muutunud, mitte, et see varemgi armas ei olnud. Oli kyll.[/i]

[Lestat de Lioncourt]

Lestat tegi korra suurte silmadega hirmunut nägu, aga järgmisel hetkel moondus ta nägu juba kavalaks muigeks. "Sul on sama olukord," sõnas ta ning surus oma huuled Samara omadele, suudeldes teda kirglikult, ise endiselt läbi suudluse kergelt muiates.

[Samara Sarxy]

Samara naeris vaikselt ning vastas mehe suudlusele, sama kirglikult. Siis t6mbus ta hetkeks eemale. "Mulle täitsa meeldib see olukord," muigas ta Lestati p6ske s6rmedega silitades, ning surus taas enda huuled mehe omadele.[/i]

[Lestat de Lioncourt]

Lestat naeris korra helisevalt ja suudles siis neidu vastu. Ta oli alles mõnda aega tagasi olnud täiesti kindel, et ta tõesti veedab terve igaviku üksinda. Siis oli ühel kenal päeval tulnud ta ellu aga Samara ja selle arvamuse täiesti ümber pööranud.

[Samara Sarxy]

OT: Ma ei saa, pean kommenteerima Kena päev, katakombides xD *naerab*

Samara naeratas 6rnalt läbi suudluse ning t6mbus siis vampiirist eemale. Ta vaatas mehele otsa ning muigas. "Millal kool meie suhtest teada peaks saama?" kysis haldjatar pead kallutades. M6ned vist juba teadsid, aga mitte 6petajad, nii vähemalt Samara arvas. Muidugi, ta oli juba täiskasvanu, aga 6ppis koolis, kus Lestat 6petas.[/i]

[Lestat de Lioncourt]

Lestat ohkas mõtlikult. "Loodetavasti ei saada sellest nii peagi teada. Vähemalt loodame, et mitte enne seda kui sina oled kooli lõpetanud, kuna selle avaldumine enne seda võib meile mõlemile probleeme tuua," lausus ta.


ot. Oligi ju