|
Post by Miette Aceline Dwell on Nov 19, 2009 21:12:18 GMT 2
Aceline lõpetas enda taskutes sorimise, kuuldes Hansu sõnu. Tahtmatult võpatas tütarlaps ning vaatas siis oma suurte silmadega Gasperi poole. "Sa ju ometi..? Ta on inimene," pomises Miette, isegi piisavalt kuuldavalt, et revolvrit hoidev nooruk neid kuuleks. [/color]
|
|
|
Post by Hans G. Williams on Nov 19, 2009 21:15:08 GMT 2
Hans kiristas hambaid. Jälle astub Miette vahele?! Isegi siis, kui too teda relvaga sihiks?! "Ta sihib sind R E L V A G A, Miette," ütles ta, siiani kuuldavalt hambaid krigistades, pilk röövlil. Gasper märkas tema silmadest veidi ehmatuse ja uskumatuse emotsiooni.
|
|
|
Post by Miette Aceline Dwell on Nov 19, 2009 21:20:54 GMT 2
Aceline silmad libisesid automaatselt tagasi revolvritorule, mis tema poole suunatud oli ning pigistas tahtmatult Gasperi käsivart. "Ära teda ainult ära tapa," sõnas Miette viimaks sosinal, silmi tagasi Hansule pöörates.[/color]
|
|
|
Post by Hans G. Williams on Nov 19, 2009 21:23:37 GMT 2
"Kaheksa.." jätkas Hans enda loendamist, hoides pilku kurjategijal, aga ega rohkem polnudki vaja midagi öelda. Revolvrit kandev isik lihtsalt tormas minema. Küllap ta oli ehmatanud Miette ja Gas'i vahelisest vestlusest. Pööritades halvakspanevalt silmi, olles ilmselgelt sellise näoga nagu oleks tahtnud poissi piinata, ohkas Hans vaikselt.
|
|
|
Post by Miette Aceline Dwell on Nov 19, 2009 21:31:30 GMT 2
Miette poolt kostuv ohe kõlas kergendunult, kui mees minema jooksis. Ta ei oleks kannatanud seda, kui Hansu kedagi piinab. See oli kohutav. "Ma.. jah," pomises tütarlaps, aeglaselt hingates, meenutades veel hetke seda esimest jutti, mis ta kõhust läbi oli käinud, kui tüüp teda relvaga sihtinud oli. Järgmisel hetkel pöördusid Ace silmad tagasi Hansule.[/color]
|
|
|
Post by Hans G. Williams on Nov 20, 2009 17:45:59 GMT 2
Hoides pilku kohas, kuhu pätt kadunud oli, ohkas Hans vaikselt, pöörates pilgu vaatele ja ristates käed. Ta oleks tahtnud.. Ta t õ e s t i oleks tahtnud toda tüüpi piinata, kuid mees jooksis ära, nii et.. Jah. Kahjuks jääb täna siis vist ära..
|
|
|
Post by Miette Aceline Dwell on Nov 21, 2009 16:43:25 GMT 2
Hansu mõtted näisid olevat talle näkku kirjutatud, mis tõttu ilmus Aceline näole veidi hukkamõistev ja pahandav ilme, kui ta kulmud õrnalt kortsu tõmbusid. Talle ei meeldunud eriti see, mida ta hetkel poisi näost nägi. Talle oleks palju enam meeldinud, kui seal oleks olnud.... midagi muud. Järgmisel hetkel hakkas telefon tütarlapse taskus mängima. Kiirelt selle välja kookinud ning ühe pilgu ekraanile heitnud, turtsatas Ace vaikselt ning astus sammukese Hansust eemale. "See on Zac," lausus ta kiirelt, enne kui kõne vastu võttis. "Jah?.. Eiffelis.. MIDA?!"
Mi jäi vait ning telefonist kostus kinnist tooni, kui ta selle viimaks oma kõrva äärest eemaldas ning taskusse libistas. "Ma pean minema.. Haiglasse. Grace'ga juhtus midagi - lapsega juhtus midagi. Alles viis ja pool kuud ju.." kogeles tütarlaps, hääl iga sõnaga järjest nõrgemaks minemas. [/color]
|
|
|
Post by Hans G. Williams on Nov 22, 2009 14:01:54 GMT 2
Viies pilgu Miette'le, kui tema telefon helises, kuulis Hans täiesti tahtmatult Miette kõnet. Kui neiu hääl veidi kõrgemaks muutus, kergitas noormees kulme ja libistas pilgu vaatelt Ace'le. Kuules aga tüdruku järgmiseid sõnu temale, ohkas nooruk vaikselt, astudes Miette'le siis sammukese lähemale ja kummardudes tema huulte juurde, surudes hetkeks enda omad õrnalt Miette huultele, aga eemaldudes peagi. "Nägemist," ütles ta, näole kerge naeratuse manades.
|
|
|
Post by Miette Aceline Dwell on Nov 22, 2009 14:09:12 GMT 2
Aceline sulges selleks hetkeks silmad, vastates õrnalt sellele puudutusele, mis hetkeks ta pea täiesti tühjaks tegi. Kuid niipea, kui Hansu jälle eemaldus, oli kogu mure mitmekordselt tagasi. Ja samas ka teadmine, et ta ei tahtnud tegelikkuses kuskile minna. Kuid ta pidi. "Ma helistan sulle ja ütlen.. jah," sõnas tütarlaps veidi kogeledes, korraks veel Gasperit emmates ning seejärel juba trepist alla kadudes, süda pekslemas.[/color]
|
|
|
Post by Hans G. Williams on Nov 22, 2009 14:11:46 GMT 2
Noogutades kergelt Mie sõnade peale, emmates tüdrukut õrnalt vastu ning jälgides neiu selga, mis mõne hetke pärast tema vaateväljast kadus. Pöörates ennast näoga tagasi vaate poole, vaatas nooruk seda, endal näol kerge naeratus mänglemas.
|
|